Mis on sõprus ja mis armastus?

Käes on aasta kõige sõbralikum päev ehk sõbrapäev!!!

Küsisime meie kooli õpetajatelt, mis on nende arvates sõprus ja armastus.

Agu Ojasoo: “See on umbes nii nagu astmel üks ja astmel kaks. Enne peab olema selge astmel üks ehk olema peab sõprus. Teistpidi need asjad ei käi, et tekib armastus ja sõprust ei tekigi, siis ei kõlba see kuskile.”

Helina Reino: “No armastus…siin ma ikkagi ütleksin, et on molekulid mängus. Armumine on ikka kehakeemia. Teine on lugupidamine ja kiindumus. Sõprus ongi võib-olla omavahel sobivate inimeste vaheline vastastikune austus. Sõprus on ka sobivus. Aga armastust loeksin ma juba molekulaarseks protsessiks, kuigi sinna tahab käib ka muidugi austus ning kõike muud, sest ega me ei saa ju neid välistada, aga seal on ikka rohkem.”

Inna Graužiniene: “Sõber on sõber. Sa võid ta peale loota ja ta mõistab sind ka siis, kui sind on raske mõista. Mul ei ole palju sõpru. Olen teadlikult ka osa sõpru välistanud. Sõber mõistab sind ka siis kui sind on raske mõista, toetab sind ja annab sulle ka head nõu, mitte lihtsalt moe pärast ning muidugi proovin mina ka samaga vastata. Aga armastus, kes seda üldse teab, mis see armastus on. No noorest peast armumine… nii nagu mina ütlesin: “Armastus – see on kirgastumine” *naerab*. See lööb sulle nagu põmm pähe ja siis mingid aastad on sul selline armastus, kuid hiljem tuleb juba rahulik armastus.”

Jaak Juske: “Ma arvan, et sõprus on truudus ja armastus on kirg.”

Juta-Tiia Mägi: “Sõprus on midagi sellist, millele saab alati kindel olla ja millele saab toetuda, kui on raske. Sõber on see, kellele ma võin ka kell kolm öösel helistada, kui väga vaja on. Sõber on see, kes mõistab ja hindab mind, ka kõikide mu vigadega. Armastus… hmm… seda on väga raske defineerida. See on midagi väga ilusat.”

Kersti Kukk: “Ma arvan, et mõlemad on minu jaoks üsna sama. Hoolimine ja üksteise jaoks olemas olemine.”

Kristjan Salum: “Sõprus on see, kui saad kellegi peale loota, kedagi toetada ja ise toetusele loota ning teil on ka ühised huvid. Aga armastus on midagi rohkemat.”

Koidula Kangur (blond peamaja valvelaua daam): “Need on kaks ise asja – sõprusega võib tulla armastus, kuid võib ka erand olla. Sõprus võib olla ka näiteks mehega, et oled mehega ka väga hea sõber. Koolipõlves oli mul väga häid meessõpru, kes mind koolitöödes aitasid. Aga armastus on hoopis midagi muud, sest see on teistsugune mehe ja naise vaheline suhe. Mehed on veel paremad sõbrad kui naised, sest nemad peavad rohkem saladusi. Öeldakse, et mees ja naine ei saa sõbrad olla, kuid saab küll olla. Kui mina olin täisealine, kuid käisin veel koolis, siis mehe loal käis mul sõber külas, kellega koos me õppisime. Ta andsid mulle väga palju nõu ja oli tõesti sõber. Ma võisin talle kõiki oma muresid rääkida ning kellelegi ta midagi välja ei rääkinud, tüdrukud räägivad rohkem välja – see oli lihtsalt sõprus.”

Lilian Kippasto: “Sõprus on see, kui sa võid inimese peale alati loota. Armastus on see, kui ilma sõnadeta mõistetakse üksteist ja aidatakse, kasu saamata.”

Lisete Lige: “Kui niimoodi hästi kiiresti öelda, siis ma arvan, et tegelikult sõprus ja armastus on väga sarnased. Me kindlasti ei peaks ootama neist seda, mida me saame, vaid peaksime endalt küsima, mida meil on vastu anda ja siis toimivad nii sõprus kui ka armastus suhetes imeliselt.”

Merle Ilus: “See on nii raske küsimus… sõprus ja armastus… ma ei oskagi öelda.”

*Muusikaõpetaja Merle Ilusa arvates on kõige ilusam armastuslaul prantsuse filmist “Mees ja naine” (“Un homme et une femme” – režissöör Claude Lelouch).

Nele Raat: “Need on väga suured mõisted. No ma vastan väga trafaretselt, sest ega siin sellist ühtset ja õiget vastust, nagu üldse kunstilises elus, polegi. Ma tõmbaksin nende kahe mõiste vahele tegelikult võrdusmärgi või kaldkriipsu, et ei saa ju olla üht ilma teiseta. Pigem on see selline kooskõla, ühtehingamine või ühte jalga käimine. Sa võid olla oma armastatuga parim sõber ning selleks, et sul oleksid sõbrad, pead sa neid ikkagi ju armastama. Mõlema puhul on selline kokkukuuluvustunne.”

Rain Vellerind: “Sõprus on üks sulatatud juust, umbes nagu see merevaik. Siis ka tantsuansambel ja kui võtta seda laiemas plaanis, globaalselt, näiteks vene keeles, seal on sõprus ehk дружба tagurpidi absurd. Aga armastus… see on midagi keerulisemat. See võtab kohe sõnatuks. Ma pean mõtlema. Selle nimelist sulajuustu ei tule ette. Hea küll… võtame füüsika: ju see mingi energia ikka on. See on energia jäävuse seadus, et kui seda on, peab see millestki tekkima. Kui selle energia saaks näiteks Iru vanade soojuselektrijaamade põletamise asemel tööle rakendada, siis me saaks kõigepealt Eesti energiaprobleemid lahendatud ja tulevikus ka kogu maailma. Ma tean, mis see on, see on nagu tuumafüüsikas…te pole veel seda õppinud. Seal on olemas seoseenergia – vot armastus ongi üks selle erivorme, mis teatud mõttes on seotud sellise asjaga nagu massidefekt. Kui mass läheb kaduma, tuleb energia välja ja kui energia kaob, läheb mass välja – vot armastus on ka nii, et vahepeal kaob ära ning siis on energiat vähem, kuid siis ta jälle tuleb ja energiat on palju.”

Valdur Parašin: “Sõprus on pikaajaline suhe kahe inimese vahel, kes on üksteist kaua tundnud ja saavad üksteist usaldada. Armastus on natuke teistmoodi. See on ka pikaajaline sügavam tunne, kuid lisaks sõprusele tunnevad nad üksteise vastu ka külgetõmmet.”

Ülle Salumäe: “Mõlemad on tunded. Üks nendest on kirglikum – see on armastus. Mõlemat ühendab pühendumine.”

*Küsisime õpetaja Salumäelt ka tema lemmik armastusromaani, mille peale ta vastas, et on vale inimene sellele küsimusele vastamiseks, sest juba aastaid pole ükski armastusromaan tema öökapile sattunud. Salumäe: “Pakun välja sellise teose nagu Saint-Exupéry “Väike prints”, sest see räägib armastusest, hoolimisest ja sõprusest.”

Kui soovid teada, mida on öelda meie kooli kõige pisematel sõprusest, armastusest ja kassidest, kuula kindlasti ka meie uhiuut podcasti osa!

Autor – Maria-Elisabeth Lootus G2-RO

Kotzebue eri: “Poliitika on see, kus inimesed arutavad asju ja on tähtsad inimesed nagu Taavi Aas.”

Laste suud ei valeta ehk tõe väljaselgitamiseks vestlesin vahvate 2.R klassi õpilaste Saskia, Amina, Aleksandri, Henri ja Antoniga koolist, Eestist, poliitikast, rahast ja armastusest. Neil oli nii mõndagi öelda:

Te olete täna nii lahedalt riides, kes te olete?

Täna on retropäev!

Mina olen Charlie Chaplin.

Ma ei mäleta enda nime… Aa jaa, Elvis Presley.

Mina olen tavaline kooliõpilane.

Mina ei oskagi öelda, retronaine äkki.

Kas teile meeldib koolis käia?

Jaa!

Aga miks?

Siin saab hästi õppida ja see on päris suur.

Siin on head sõbrad, siin saab süüa, saab õppida ennast targaks ja saab kunagi ülikooli ka minna.

Siin on hea haridus, head sõbrad ning tore on käia oma kahe vennaga samas koolis, sest kui midagi halba juhtub, siis saab kohe neile öelda.

Siin on head õpetajad.

See on kiusamisvaba kool.

Miks on vaja üldse koolis käia?

Et targaks saada.

Et täiskasvanuna teaksid kõiki asju.

Et sõpru saada.

Kui sa koolis ei käi, siis sa ei tea suurena, kuidas sõpradega käituda ja ei tea, kuidas elus üldse käituda. Näiteks, kui sa oled suurem ja sa pole korralikult õppinud raha lugema, siis sa ei saa poest midagi osta.

Mis on teie lemmiktund?

Kunst, eesti keel, loodus ja klassijuhataja tund.

Digitund, klassijuhatajatund.

Kunst, klassijuhatajatund, eesti keel.

Matemaatika ja kunst.

Digitund, inglise keel ja muidugi vahetund.

Mis on digitund?

Seal saab õppida arvutites programmeerima, saad õppida, kuidas suurena mingeid asju kirjutada, või nii. Kui sa tahad firmat teha, siis paned Excelisse oma firma nime ja saad seal kõiki asju teha. Mõnikord oleme iPadides ka ja mängime Kahooti.

Muidu mulle digitund väga ei meeldi, aga kui Kahooti saab mängida, siis on tore.

Vahepeal paneb õpetaja meile vahetunnis Just Dance’i ja siis saame tantsida ka.

Mis te oma koolimajast arvate? Mis on kõige parem asi selle kooli juures?

See on õppimiskallakuga kool ja mulle meeldib õppida.

Mulle meeldib viies korrus. Ma pole seal küll kordagi käinud, aga ma tean mis seal teha saab.

Mulle meeldib arvutiklassis ka asju teha.

Mulle meeldib koolis ka neljandal korrusel olev ronimissein.

Mis on teie pühapäeva lemmiktegevus?

Pühapäeviti käin maakodus ja olen enda sugulastega koos.

Vahepeal on Henri kodus, siis lähme koos parki.

Vahel, kui koolist on vaba aeg, siis ma ostan endale jäätist, kutsun sõbrannad külla või nemad kutsuvad mind külla.

Mulle meeldib talvel Nõmme lumepargis suusatamas käia. Nõmme lumepargis saab suusatada ka, mitte ainult lumelauda teha, aga ma tegin eelmine kord oma esimese lumelauameetri. No tegelikult ikka üle kümne meetri.

Kas teil on eeskujusid?

Minul on üks väga kuulus jalgpallur Neymar.

Minul on väga palju eeskujusid, aga õppimise suhtes on ikka minu vennad mulle eeskujuks.

Minul on meie õpetaja, sest ta on tark.

Minul on ema ja isa.

Kas teile meeldib Eestis elada? Miks?

Siin on palju lõbusaid tegevusi, see on väike ning siin võib igal pool oma sõpru kohata.

Mulle meeldib siin sellepärast, et siin on igad ilmad, kuna meist ülevamal pool on ainult külmemad kohad, siin ei ole ainult lumi ja külm. Ma ei tahaks elada ka seal maailma keskel, kuna seal on kogu aeg liiga palav. Meie maal on mõlemat, igat aastaaega, kuigi siin on ausalt öeldes külma natuke rohkem.

Kui ma eesti keelt ei oskaks, siis ma ei saaks oma väikse õe naljakaid nalju kuulda.

Teised maad on nii suured, et seal peab nii kaua autoga sõitma, aga Eestis saab Pärnusse ainult kaks tundi sõita.

Näiteks Ameerikas, kus mina ka ükskord reisil käisin, siis see on nii suur maa, et sa enam ei mäleta lõpuks kus mis koht on.

Kas on mõni koht, kus te tahaksite veel elada peale Eesti?

Mul on kindlasti Egiptus, kuna minu isa on egiptlane ja ma tahaks püramiide ka näha.

Minul on New York või Brasiilia. New York sellepärast, et mul on seal palju tuttavaid, Brasiilia sellepärast, et ma tahan näha Neymari.

Minul on Türgi. Natukene tahaks elada ka Saaremaal. Ma tean, et see pole välismaa, aga tahaks ikka seal elada.

Mina tahaks Hollywoodis elada.

Tai ja Türgi, kuna pärast seda, kui ma seal käisin, olen ma tahtnud sinna tagasi minna.

Oskate te mulle öelda, mis asi on poliitika? Mida teevad poliitikud?

Poliitika on see, kus inimesed arutavad asju ja on tähtsad inimesed nagu Taavi Aas.

Ma arvan, et poliitika on see, kus arutatakse, kas tuleb mingi uus seadus või räägitakse asjadest, mis viimati on juhtunud.

Mul ei ole selle teema kohta midagi öelda.

Poliitikud teevad otsuseid. Arutavad, mis on õige, mis on vale ja kui kuskil mingi jama tekib, siis nad arutavad mida ette võtta.

Poliitikud hääletavad.

Oskate mõnda poliitikut nimetada?

Jüri Ratas.

Mul oli sama vastus.

Mis on valimised?

Valimised on see, kus hääletatakse, mis seadus tuleb. Alguses arutatakse Riigikogus, enne valimisi ja kui valimised on, siis nad otsustavad, kas nad teevad selle seaduse või ei tee.

Valimised on sellised, kus inimesed tulevad ja valivad, mis erakonna eest nad hääletaksid ja milline erakond võiks saada… Eee… kuhugi.

See on selline asi, et kui keegi suure uhke teatri omanik palub neil midagi ette võtta selle teatriga, siis nad näiteks hääletavad, kas see teater on sellises olukorras, et seda peab tegema või ei ole vaja.

Milleks on vaja presidenti?

Et ta saaks öelda, kas tema on nõus, et mingi asi ehitatakse või et kas mingi seadus kehtib või ei kehti.

Et riiki pidada.

Et tähtsatel üritustel kõnet pidada või võistlusel auhindu jagada, aga muidu, jah, tegeleb ta riigi juhtimisega.

Kui sina oleksid president üheks päevaks, mida sa siis teeksid?

Ostaksin kõikidele lastele jäätist!

Kui esmaspäev oleks, siis ma vaataksin, mis need rasked tööd on ja siis annaksin kõikidele ühe vaba päeva, kuna minu meelest on kõik inimesed teeninud ära ühe vaba päeva nädalas. Aga ma kõikidele ka vaba päeva ei annaks. Ma võtaksin mõned inimesed, näiteks kaubikujuhid ja saadaksin nad otsima neid inimesi, kes tänaval elavad ja viiksin nad vaestekodusse. Kuna kõik vaesed inimesed ei jõua ise sinna vaestekodusse, siis ma saadaksin autod välja.

Minul oli peaaegu sama mõte, ainult et ma paneksin need vaesed hotelli elama.

Kui mina oleksin Eesti Vabariigi president kasvõi üheks päevaks, siis ütleksin ma kõikidele täiskasvanutele, et jätke töö ära ja tegelege oma lastega.

See oleks liiga raske töö minu jaoks.

Mina annaksin teistele raha.

Mina annetaksin ka raha, näiteks haiglatele.

Mina ostaksin veel riigi money eest välismaalt kasulikke asju, et need, kes ei saa reisida saaksid ka välismaalt lahedaid asju.

Mina teeksin nii, et mul oleks kaksteist korda aastas sünnipäev, igal kuul.

Kas raha on oluline?

On siis oluline, kui midagi on vaja osta, aga muidu pere on olulisem ja üldse on maailmas palju rohkem asju, mis on olulisemad, näiteks hing ja elamine. Rahaahneks ei tohi aga kunagi minna.

Muidugi on raha elu jaoks vaja, aga sa ei tohi sellega liiale minna. Kui sa ostad absoluutselt kõike, siis võib-olla sul lõpuks ei olegi raha. Siis sul on palju raskem. Muidugi ei ole raha  kõige tähtsam, aga seda on sul elu jaoks vaja, et süüa osta.

Raha ei ole küll kõige tähtsam asi, aga see on vajalik ka. Emad ja isad maksavad näiteks selle eest, et ühes majas elada.

Näiteks kui minna puhvetisse, siis on hea raha hoida ja osta midagi väikest, mitte et paned kõik ühele asjale.

Kellelegi ei meeldi ju kodutu olla. On ikka natukene raha vaja, et kodus elada ja mingeid asju maksta, aga mitte nii palju, et saaksid terve poe tühjaks osta.

Kõik asjad maksavad, isegi õhk, elektriarved ja sellised asjad.

Aga kas armastust on vaja? Mis on üldse armastus?

Armastus on see, kui keegi teineteist armastab ja perekond on koos.

Armastus on väga vajalik, kuna kui inimesed üksteist ei armastaks, oleks kõik inimesed juba ammu maa pealt pühitud. See on sellepärast, et kui armastust ei oleks, ei saaks ka lapsi ja ilma lasteta ei tule täiskasvanuid. Armastust on rohkem vaja kui raha, aga seda on vaja sama palju kui elu, sest ilma armastuseta ei oleks elu.

Lapsed ei saa ju tegelikult armastada teist last, kui ta just ei ole sinu vend või õde, sest sa ei saa ju temaga tegelikult abielluda. Ükskord me proovisime lasteaias panna ühte tüdrukut ja ühte poissi paari, planeerisime ja muretsesime kõik asjad, aga pulmad jäid ära.

Aga poisid, kas teie teate mis on armastus?

Mina ei oska sellel teemal rääkida.

Kindlasti teame, aga mitte nii hästi kui tüdrukud.

Kui pere on koos, siis on armastus.

Näiteks kui keegi sulle üldse ei meeldiks, siis nad oleksid üksteise peale kurjad  ja siis ei oleks armastust.

Küsimustele vastasid: Saskia Rebeka Vaarend, Amina Radi, Aleksander Rava, Henri Põder ja Anton Sookael.

Intervjueerija: Anni-Liis Prangli

Lucia-päev 2018 @GAG

Lucia-päev ehk eestipäraselt Luutsinapäev on tuntud kõige enam skandinaavlaste seas, pole ühtegi rootslast, kes seda iga-aastaselt 13. detsembril ei tähistaks. Lucia päev on algselt kristlik püha, mälestamaks Püha Luciat. Vana kalendri järgi tähistati Lucia-päeva aasta pimedaimal ööl, talvisel pööripäeval. Tavaliselt kujutatakse teda valges rüüs, punase ümber piha kantava vööga ja küünlapärjaga.

Foto: Trevor Carl Oskar Gerbjörn, G2 RO

Legendi järgi abistas 3. sajandil elanud Lucia katakombides end Rooma võimu eest varjavaid kristlasi toidu ja kõige muu vaja minevaga. Ta pani tee valgustamiseks endale pähe küünaldega pärja, niiviisi mahtus tema kätesse rohkem abivajajatele mõeldud varusid. Hiljem tapsid Lucia roomlased, sest ta ei olnud nõus kristlusest lahti ütlema ja niiviisi saigi temast ristiusu märter.

Lucia päeva tähistatakse GAGis igal aastal, mida korraldavad pühendunud rootsi keele 11. klassi õpilased. Proovidega alustatakse tavaliselt juba sügisest, kuna koolikaaslastele tahetakse tuua põnev ja suursugune aktus. Klassikaline Lucia-päeva tähistamine kujutab endast alati saali rongkäiguna sisenemist, kus eesotsas kõnnib, küünlapärg peas, püha Lucia, ja tema järel küünlaid käes hoidvad tüdrukud ja muidugi ka koonusmütsidega tähepoisid. Lauldakse tuntud Luciapäeva- ja muid jõululaule ning loetakse roostikeelset luulet.


Foto: Trevor Carl Oskar Gerbjörn, G2 RO

Selle aastane Lucia-päev üllatas oma uudse lähenemisega. G2 RO õpilased olid hakkama saanud pooletunnise näidendiga, kust ei puudunud laulvad näitlejad, tants, trall ning efektne lavakujundus. Etendati nimelt lugu, kuidas jõudis Itaaliast pärit Lucia Rootsi ning seal kohalike valgustajaks sai. Siiski, klassikat ei saa unustada ja nii järgnes minimuusikalile klassikaline Lucia-päeva pühalik laulmine. Kiiks jäeti siiski külge: Mederi saali siseneti tossu ja paugu saatel, justkui oleks taevast saabutud.

Gümnaasiumi 2. astme rootsi keele suund tõi see aasta koolikaaslastele kindlasti väga meeleoluka ja uudse Lucia-päeva aktuse, kuid kindel on, et pühalikkusega sai siiski, nagu kord ja kohus, kõigi hingi paitada. G2 RO tänab!

Foto: Trevor Carl Oskar Gerbjörn, G2 RO

Autorid : Anna Kristina Pihlakas ja Eglyd Hirv

2019. aasta ilmateade

Piinliku vaikuse vältimiseks tasub alati ilmast rääkida. Täiesti võõrad inimesed leiavad kiiresti ühise keele, kirudes kirglikult ilma, mis on osutunud liiga külmaks, kuumaks, vihmaseks või põuaseks.

Maria ja Matthias K. Thun annavad juba 57. aastat  välja külvikalendrit, millest saab lugeda kuidas planeetide liikumine tähtkujudes ja muud astronoomilised nähtused mõjutavad taimi, loomi ja ilmastikku.

Kreeka kultuuri lõpuperioodist on astroloogias kasutusel kaheteistkümneks võrdseks tähemärgiks jaotatud sodiaagiring. Täpsete vaatluste ja katsetega on tehtud kindlaks nende mõjusektorid. Maria ja Matthias K. Thuni külvikalendri aluseks on tähistaevas nähtavate tähtkujude süsteem.

Räägime nüüd ilmast 2019. aastal.

19. jaanuarini on enamus planeete soojades tähtkujudes, sellepärast polegi siiani õiget talveilma olnud. Peale 19. kuupäeva  hakkab talv oma tõelist palet näitama. 23. jaanuaril liigub Merkuur kaljukitse külma maaelementi, seega ootab meid ees selle talve külmim periood, mis kestab 2. veebruarini.

Veebruari esimene nädal on veel niiske ja pilvine, aga külm taandub ja alates 8. veebruarist hakkab Päike ennast rohkem näitama, Eesti sünnipäeva paiku on oodata lumesadu.

Märts tõotab tulla leebe ilmaga ning külm taandub. Kuu lõpudekaad on päikesepaistelisem.

Aprilli esimene pool on samuti väga päikesepaisteline. Kuu teises pooles võib oodata rohkem sademeid. Üldiselt tuleb aprill soe.

Mai tõotab tulla keskmisest soojem. Üsna julgelt võib lubada, et alates 7. maist saabub suvesoe. Kuu esimene dekaad tuleb vihmasem, mis on loodusele hea.

Juunikuuks lubavad tähtede seisud mitmekesist ilma. Kahjuks juuni lõpp on jahe ja sajab vihma, aga ehk jõuame jaanipäeva ära pidada enne, kui külmaks läheb.

Juuli kipub ka olema sajune. Siiski tuleb ilusaid ilmi: 9., 14., 17. ja 21. juulil.

Augusti algus on veel vesine, aga alates 11. augustist algab selle suve ilusaim aeg. Iga päevaga läheb aina soojemaks ja kuumarekordid püstitatakse augusti lõpus.

Septembris jätkub suvine soe ilm poole kuuni. Alates 19. septembrist annab sügisilm endast märku.

Oktoobri algus tuleb jahe. Alates 10. oktoobrist on päikseline kuu lõpuni.

November tõotab tulla tavapärasest soojem ja valgem. Võib öelda, et külma pole veel kuskil.

Detsembris ei anna planeedi konstellatsioonid lootust valgeteks jõuludeks. Vana-aasta õhtul sajab lume asemel vihma.

Kokkuvõttes tuleb aasta 2019 keskmisest soojem, ent annab siiski põhjust eestlaslikult viriseda. Kui otsida süüdlast, siis tuleks vaadata planeetide ja tähtede poole.

Autor – Ella Miina Koger, G1 MAT-IN