Mis on sõprus ja mis armastus?

Käes on aasta kõige sõbralikum päev ehk sõbrapäev!!!

Küsisime meie kooli õpetajatelt, mis on nende arvates sõprus ja armastus.

Agu Ojasoo: “See on umbes nii nagu astmel üks ja astmel kaks. Enne peab olema selge astmel üks ehk olema peab sõprus. Teistpidi need asjad ei käi, et tekib armastus ja sõprust ei tekigi, siis ei kõlba see kuskile.”

Helina Reino: “No armastus…siin ma ikkagi ütleksin, et on molekulid mängus. Armumine on ikka kehakeemia. Teine on lugupidamine ja kiindumus. Sõprus ongi võib-olla omavahel sobivate inimeste vaheline vastastikune austus. Sõprus on ka sobivus. Aga armastust loeksin ma juba molekulaarseks protsessiks, kuigi sinna tahab käib ka muidugi austus ning kõike muud, sest ega me ei saa ju neid välistada, aga seal on ikka rohkem.”

Inna Graužiniene: “Sõber on sõber. Sa võid ta peale loota ja ta mõistab sind ka siis, kui sind on raske mõista. Mul ei ole palju sõpru. Olen teadlikult ka osa sõpru välistanud. Sõber mõistab sind ka siis kui sind on raske mõista, toetab sind ja annab sulle ka head nõu, mitte lihtsalt moe pärast ning muidugi proovin mina ka samaga vastata. Aga armastus, kes seda üldse teab, mis see armastus on. No noorest peast armumine… nii nagu mina ütlesin: “Armastus – see on kirgastumine” *naerab*. See lööb sulle nagu põmm pähe ja siis mingid aastad on sul selline armastus, kuid hiljem tuleb juba rahulik armastus.”

Jaak Juske: “Ma arvan, et sõprus on truudus ja armastus on kirg.”

Juta-Tiia Mägi: “Sõprus on midagi sellist, millele saab alati kindel olla ja millele saab toetuda, kui on raske. Sõber on see, kellele ma võin ka kell kolm öösel helistada, kui väga vaja on. Sõber on see, kes mõistab ja hindab mind, ka kõikide mu vigadega. Armastus… hmm… seda on väga raske defineerida. See on midagi väga ilusat.”

Kersti Kukk: “Ma arvan, et mõlemad on minu jaoks üsna sama. Hoolimine ja üksteise jaoks olemas olemine.”

Kristjan Salum: “Sõprus on see, kui saad kellegi peale loota, kedagi toetada ja ise toetusele loota ning teil on ka ühised huvid. Aga armastus on midagi rohkemat.”

Koidula Kangur (blond peamaja valvelaua daam): “Need on kaks ise asja – sõprusega võib tulla armastus, kuid võib ka erand olla. Sõprus võib olla ka näiteks mehega, et oled mehega ka väga hea sõber. Koolipõlves oli mul väga häid meessõpru, kes mind koolitöödes aitasid. Aga armastus on hoopis midagi muud, sest see on teistsugune mehe ja naise vaheline suhe. Mehed on veel paremad sõbrad kui naised, sest nemad peavad rohkem saladusi. Öeldakse, et mees ja naine ei saa sõbrad olla, kuid saab küll olla. Kui mina olin täisealine, kuid käisin veel koolis, siis mehe loal käis mul sõber külas, kellega koos me õppisime. Ta andsid mulle väga palju nõu ja oli tõesti sõber. Ma võisin talle kõiki oma muresid rääkida ning kellelegi ta midagi välja ei rääkinud, tüdrukud räägivad rohkem välja – see oli lihtsalt sõprus.”

Lilian Kippasto: “Sõprus on see, kui sa võid inimese peale alati loota. Armastus on see, kui ilma sõnadeta mõistetakse üksteist ja aidatakse, kasu saamata.”

Lisete Lige: “Kui niimoodi hästi kiiresti öelda, siis ma arvan, et tegelikult sõprus ja armastus on väga sarnased. Me kindlasti ei peaks ootama neist seda, mida me saame, vaid peaksime endalt küsima, mida meil on vastu anda ja siis toimivad nii sõprus kui ka armastus suhetes imeliselt.”

Merle Ilus: “See on nii raske küsimus… sõprus ja armastus… ma ei oskagi öelda.”

*Muusikaõpetaja Merle Ilusa arvates on kõige ilusam armastuslaul prantsuse filmist “Mees ja naine” (“Un homme et une femme” – režissöör Claude Lelouch).

Nele Raat: “Need on väga suured mõisted. No ma vastan väga trafaretselt, sest ega siin sellist ühtset ja õiget vastust, nagu üldse kunstilises elus, polegi. Ma tõmbaksin nende kahe mõiste vahele tegelikult võrdusmärgi või kaldkriipsu, et ei saa ju olla üht ilma teiseta. Pigem on see selline kooskõla, ühtehingamine või ühte jalga käimine. Sa võid olla oma armastatuga parim sõber ning selleks, et sul oleksid sõbrad, pead sa neid ikkagi ju armastama. Mõlema puhul on selline kokkukuuluvustunne.”

Rain Vellerind: “Sõprus on üks sulatatud juust, umbes nagu see merevaik. Siis ka tantsuansambel ja kui võtta seda laiemas plaanis, globaalselt, näiteks vene keeles, seal on sõprus ehk дружба tagurpidi absurd. Aga armastus… see on midagi keerulisemat. See võtab kohe sõnatuks. Ma pean mõtlema. Selle nimelist sulajuustu ei tule ette. Hea küll… võtame füüsika: ju see mingi energia ikka on. See on energia jäävuse seadus, et kui seda on, peab see millestki tekkima. Kui selle energia saaks näiteks Iru vanade soojuselektrijaamade põletamise asemel tööle rakendada, siis me saaks kõigepealt Eesti energiaprobleemid lahendatud ja tulevikus ka kogu maailma. Ma tean, mis see on, see on nagu tuumafüüsikas…te pole veel seda õppinud. Seal on olemas seoseenergia – vot armastus ongi üks selle erivorme, mis teatud mõttes on seotud sellise asjaga nagu massidefekt. Kui mass läheb kaduma, tuleb energia välja ja kui energia kaob, läheb mass välja – vot armastus on ka nii, et vahepeal kaob ära ning siis on energiat vähem, kuid siis ta jälle tuleb ja energiat on palju.”

Valdur Parašin: “Sõprus on pikaajaline suhe kahe inimese vahel, kes on üksteist kaua tundnud ja saavad üksteist usaldada. Armastus on natuke teistmoodi. See on ka pikaajaline sügavam tunne, kuid lisaks sõprusele tunnevad nad üksteise vastu ka külgetõmmet.”

Ülle Salumäe: “Mõlemad on tunded. Üks nendest on kirglikum – see on armastus. Mõlemat ühendab pühendumine.”

*Küsisime õpetaja Salumäelt ka tema lemmik armastusromaani, mille peale ta vastas, et on vale inimene sellele küsimusele vastamiseks, sest juba aastaid pole ükski armastusromaan tema öökapile sattunud. Salumäe: “Pakun välja sellise teose nagu Saint-Exupéry “Väike prints”, sest see räägib armastusest, hoolimisest ja sõprusest.”

Kui soovid teada, mida on öelda meie kooli kõige pisematel sõprusest, armastusest ja kassidest, kuula kindlasti ka meie uhiuut podcasti osa!

Autor – Maria-Elisabeth Lootus G2-RO

Kuldlõige 2019 – mis toimub lava taga?

Kellele ei meeldiks käia prestiižsetel üritusel, kuhu minnes saab teha uhke meigi, panna selga kõige ilusamad riideid ja kõrgeimad kontsakingad? On tõesti imetore, kuid tihtipeale kiputakse unustama, et kõige selle taga on töökad korraldajad ja usinad vabatahtlikud, kes annavad endast maksimumi eduka ürituse korraldamiseks. Sama lugu on disainerite ja modellidega: ka nemad valmistuvad ürituseks ette, täiustavad kõnnakut ja lihvivaid viimaseid detaile. Tahame teile, lugejaile, natuke neid uksi paotada. Siin on 10 asja, mida sa Kuldlõike korraldamisest teada võiksid:

1. Midagi ei juhtu iseenesest.

Publik võib küll laval näha sujuvat ja hästi organiseeritud liikumist, kus laval on kordamööda õhtujuhid, žüriiliikmed, kollektsioonid ja esinejad, aga selle taga on pidev korraldajatevaheline suhtlus ja toimuvast kolm sammu ees olemine. Kui esimese kollektsiooni esimene modell laval kõnnib, sätib lava taga end valmis juba neljandana lavale minev kollektsioon. Walkie-talkied on korraldajate suurimad sõbrad ja kui korraldajatel õnnestub hetkekski saali näha, on juba päev korda läinud.

2. Vabatahtlike tiim

Korraldajad küll teostavad palju, aga ükski üritus ei oleks võimalik ilma suurepärase vabatahtlike tiimita. Küll oli hakkajaid noori nii puhvetis, piletimüügis ja kontrollis ning abiks ruumide kordasättimises. Tugev põhi oli see, mis Kuldlõike külastajale nii meeldivaks tegi.

3. Saal püsti ja maha

Kuldlõige toimus meie oma suures võimlas, kuid ega modellid parkettpõrandal ei kõndinud ja külalised seinaäärsetel pinkidel ei istunud – saal tuli ehitada kibekiirelt üles ja sama usinalt ka maha lammutada, kuid see protsess algas juba varem. Paar kuud varem mõeldi välja saaliplaan, pandi paika istekohad ning muretseti vaibad ja toolid. Alles päev enne läks suuremat sorti ehitamiseks – vaibad rulliti maha, toolid pandi ritta, lavad pandi püsti ja diivanid toodi. Ning õhtul sama asi ümberpööratuna. Kõik selleks, et saal näeks šikk välja.

4. Toetajad

Toetajateta ei oleks Kuldlõige olnud mitte midagi. Nii esikolmik, žürii kui ka loosiauhindade võitjad said kõik midagi ürituse imelistelt toetajatelt. Samuti olid platsis ka GAG-i õpilasfirmad, kes kohapeal oma toodangut müüsid ja end tutvustasid. Toetajad aga ei tule niisama, nende otsimine on omaette protsess ja kunst. Et elus midagi saada, tuleb selle nimel tööd teha, aga õnneks Kuldlõike tiim seda ei kartnud ja toetajaid saime rohkem, kui oli oodata!

5. Valgus ja heli

Päris pimedas ruumis moedemonstratsiooni teha ei saa ehk terasem silm pani tähele ka valgustiimi saali tagaosas ja erinevaid prožektoreid, mis iga kollektsiooni omapäraseks tegid. Sama tiim vastutas ka heli eest: kollektsioonide taustaks lugu, pauside ajaks meeleolumuusika, esineja helitehnika ja õhtujuhtide mikrid olid kõik nende kätetöö. Kusjuures, tegemist oli enamjaolt meie oma kooli poistega. Ja nii ongi, kes palju teeb, see palju jõuab!

6. Modellide väljanägemine

Ükski kollektsioon pole täiuslik ilma õige jumestuse ja soenguteta. Nagu lavalt ilmselt näha oli, polnud meigid ning soengud mitte ainult au naturel, vaid näha sai nii kirjusid kujundeid, kinniseotud suid, klaassilmi kui ka lainetavaid juukseid. Just seepärast olid disainerite hullumeelsete ideede teostamiseks appi tulnud andekad grimmi- ja juuksurikooli õpilased, kes ka kõige ekstravagantsemate lookidega hakkama said. Nii nagu päris modelli töös, pidid modellid juba üsna varakult meigitooli istuma ning hiliste õhtutundideni paksu meigikihi all head välja nägema.

7. Viimane lihv enne lavale minekut

Täiesti tavaline vaatepilt on närvivapustuse äärel olev noor moelooja, kes vahetult enne lavale minekut oma modelli seelikusaba all niidi ja nõelaga ukerdab. Viimased kiired jõupingutused olid siiski seda väärt ja kõik kollektsioonid jõudsid oma täies hiilguses lavale.

8. Emotsioonid

Disainerid panustasid tohutult aega ja vaeva oma kollektsioonide loomisesse, mistõttu on ilmselge, et enne esimest (või juba mitmendat) lavaleminekut, on nii loojal kui ka mõnel modellil närvid püsti. Ärevuse maandamiseks kasutati mitmeid erinevaid meetodeid: kes tegi joogat, kes kuulas muusikat ja kes õmbles – kõigil omad viisid, kuid emotsioonid lavalt tulles olid täiesti vastupidised. Oli kuulda rõõmuhõiskeid ja naeru. “See oli kõige võimsaim tunne!” või “Tehtud!” olid laused, mida enim kuulda sai.

9. Kõik läheb hästi?

Nagu juba eelnevalt mainitud, olid paljud modellid juba varakult võimlamajas soengu järjekorras. Seal oodates oli näha, kuidas korraldajad ja vabatahtlikud väsinud silmade ning murelike nägudega vaikselt, kuid sihikindlalt ringi tuhisesid. Tiim oli kurnatud, sest seljataga oli ju kuudepikkune organiseerimine. Ka magamatus polnud neile võõras, sest saali kaunistati eelneval päeval hiliste õhtutundideni ja varahommikul jätkati tööga. Nii mõnelgi oli hirm, et Kuldlõikest tuleb täielik läbikukkumine. Lõppkokkuvõttes olid korraldajad vaatamata väsimusele väga uhked ja kergendunud, Kuldlõige tuli ju sel aastal veelgi parem kui eelmisel!

10. Labürint – ajurünnak ja universaalsus

Kõneledes peakorraldaja Lislotte Minejeviga (12.a) GAGi podcastis, selgus nii mõnigi huvitav fakt Kuldlõike kohta. Jutuks tuli ka kust tekkis teema “Labürint”. Lislotte rääkis, kuidas nad tegid korraldustiimiga ajurünnaku. Selleks, et teada saada, kuidas lõplik teema valiti ja mis tähendus on labürindil tegelikult, tuleb oodata järgmise podcasti ilmumiseni. Uues podcastis räägime Kuldlõike korraldamisest lähemalt – võlust, valust, lavatagusest elust ja paljust muust. Samuti kuulete Kuldlõike värske võitja Helen Tambla (8.b) muljeid moeshow toimumise päevast.

Foto: Markus Muide

Veel pilte Kuldlõikest leiad Instagramist https://www.instagram.com/kuldloige/ ja Facebookist https://m.facebook.com/kuldloigegag/ 

Autorid: Eglyd Marion Hirv ja Maria-Elisabeth Lootus G2-RO