Luuletused
HIEMS 2026
Kevad
Sa sajad mu mõttetesse sisse
kui kevadine vihm.
Lõhnad kuis midagi värsket,
kevadlilledest kimp.
Ma seon sind puu külge kinni,
soovin, et viibiksid siin –
kõik need karged ilmad,
üle võin elada priilt.
Siiski loen minuteid vargsi,
unistan paista kui kiir.
Seniks kui sulavad hanged,
luba, sa lõbustad mind.
Anni Mai Katvel G1 K
*
Kullakarva kuu
Sa oled mu silmis kui kollane kuu,
üdi kui õõnes kui oleksin luu –
hoiaks mind siiski veel püstiselt tuul,
ma usun Sa palusid, anusid tuult.
Justkui ma olekski tõeline puu –
oksad need kaarduksid valguse all,
kullaka, kollase kuukese all.
Maapealne taim, unistus suur,
millal küll hõljun kuis Sina, taevakuu?
Õõtsun nii mõttetult, latvas vaid vaade –
ent hoiad mind õõtsumas, olen juurdunud maasse.
Sest loodan ma ikka,
ses öises süsimustas –
et Sind, Su sära võin taaskord ma näha.
Anni Mai Katvel G1 K
*
Hoiab minu hinge,
vaimu,
ja südant
ohjeldamatu hoovus,
mis voolab randa,
mis kohiseb,
mis vuliseb,
mis soesoolakat õhkust
toob lõunakaldalt,
mis mõtteid ja uudiseid
toob kaugeilt mailt,
mis ühendab kõiki
igas maailmanurgas,
kes vaatavad sinakalt
rulluvaid laineid,
kes vaatavad aeglasti
loksuvat merd.
Helen Pärt G1 K
*
tead miks ma väsinud olen?
olen väsinud sest ma olen liiga palju
mulle meeldib igal pool olla
kõigi jaoks olemas olla
inimesed näevad et vot tema, tema on
ja ma olengi
aga vahel olen liiga palju
olen siin ja olen seal
ma ei lõpeta kunagi olemist
ma isegi ei tea mida tähendaks mitte olla
kas mingi osa minust ikkagi oleks
või lõpetaksin täielikult olemise
aga mis üldse on olemine
ja miks me oleme
ja miks just mina olen
olla või mitte olla
kas on üldse valikut
Liise Sarv G2 L
*
kusagil,
kus puud on rohelisemad
kus taevas on sinisem
kus muld on viljakam
kus inimesed on lahkemad
oskan ma
ilusamalt laulda
põnevamalt kirjutada
vaiksemalt sosistada
aga ka kõige rohkem igatseda
Liise Sarv G2 L