Intervjuu raketlastega
Nora Velling 9. Ariste, Emilia Berg G1 K
HIEMS 2026
Ilmselt on pea iga kooliõpilane kuulnud teadussaatest „Rakett69“, kus on läbi aegade väga edukalt osalenud mitmed kustikad. Meie kooli õpilastele on saate võit läinud lausa neljal korral. Taaskord on põhjust rõõmustada, sest ka sel hooajal on meil kõigil võimalus teleekraanide vahendusel kaasa elada saates osalevatele koolikaaslastele. Tänavu pääsesid GAG-i ridadest raketi pardale Emma Marie Ots (9. Ariste) ja Kristofer Torokoff (G2 R). Püüdsime nad kooli pealt kinni ning esitasime hulga küsimusi, et avada veidi nende mõttemaailma.
Emma Marie Ots (15) on 9. Ariste klassi õpilane, kelle hobideks on muusika, jalgpall, rahvatants ja loodusteadused ning ta valdab ka mitut võõrkeelt. Tema tugev analüütiline ja loodusteaduslik pool peegeldub saavutustes nii vabariiklikel matemaatikavõistlustel kui ka loodusteaduste olümpiaadidel. Vabal ajal leiab ta tasakaalu loovuses ja liikumises, tegeledes nii käsitöö kui ka jalgpalliga.
Huvid: jalgpall, klaver, rahvatants, kunst, loodus
Kristofer Torokoff (17) on G2 R klassi õpilane, kes on oma saavutustega silma paistnud mitmetes valdkondades. Ta võitis 2025. aasta kevadel Euroopa eksperimentaalteaduste olümpiaadi (EOES) ning osales rahvusvahelise füüsika- ja matemaatikaolümpiaadi valikvõistlusel. Tema lemmikained on füüsika ja matemaatika, kuid ta on sama kirglik ka spordi vastu ning tegeleb mitmete spordialadega.
Huvid: võrkpall, korvpall, padel, male, ronimine, jõusaal
Kuidas kirjeldaksite ennast kolme sõnaga inimesele, kes Teid ei tunne?
Emma Marie: Avatud, mitmekülgne, sportlik
Kristofer: Nohik, elus, sportlik
Kust tuli idee saatesse kandideerida?
Emma Marie: Ma olin parasjagu silmapõletikuga haiglas, kui ma nägin ERR-is uudist ja siis ma lihtsalt vajutasin artiklis olevale lingile ning panin ennast kirja.
Kristofer: Ma tahtsin võita, aga õppisin kaotama. Tegelikult ma proovisin saatesse kandideerida juba eelmisel aastal, kuid siis see ei õnnestunud. Samuti on mul sõbrad osalenud eelmistel hooaegadel ning nad väga soovitasid minul ka proovida.
Mida uut õppisite saate jooksul enda kohta?
Emma Marie: Õppisin, et mul tuleb kõik paremini välja stressirohketes olukordades, sest siis hakkab mul mõte päriselt tööle. Liigne ettevalmistus ajab pea veelgi rohkem sassi.
Kristofer: Sain teada, et stressiolukorras ei ole mu isu kõige parem.
Kuidas ühendasite saates osalemise kooli ning õppimisega?
Emma Marie: Filmimiste ajal tuli puudumisi korraga väga palju, kuid ma püüdsin kõike lihtsalt tasakaalus hoida ning vajadusel õppisin kodus ise järele. Tuleb ka ära mainida, et need saatest saadud kogemused kaaluvad üle kõik puudumised ja magamata ööd.
Kristofer: Ma puudusin koolist, aga sain väärtuslikke teadmisi, mida läheb vaja nii koolis kui ka kaugemal. Õppisin väheste unetundidega tööga hakkama saama, mis tuleb koolis väga kasuks ja aitab eriti prantsuskeelseid sõnu õppida.
Kas „Rakett69“ mõjutas Teie tulevikuplaane?
Emma Marie: „Rakett69“ ei mõjutanud otseselt mu plaane, sest plaane algselt polnudki. Pigem avardas saade mu teadmisi olemasolevatest võimalustest. Küll aga sain saate käigus teada, et tegelikult on reaalained praktikas palju lõbusamad, kui ma oleks arvanud, ja nende ainete seotus on kohe eriti lõbus. Tegelikult keemia ja füüsika on põhimõtteliselt sama asi ning matemaatika ja füüsika on ka põhimõtteliselt sama asi.
Kristofer: Saatesse saamine tõstis mu enesekindlust ja julgustab mind kõrgemale sihtima. Nüüd tahaksin minna välismaale inseneeriat õppima, võib-olla küll mitte päris raketiteadust, aga midagi, mis õpetaks mõtlema, ja siis teen idufirma, saan väga rikkaks ning sponsoreerin „Rakett69“ saadet.
Kumba Te rohkem kardate, kas ebaõnnestumist või seda, et keegi ei pane Teie pingutusi tähele?
Emma Marie: Ma kardaks kõige rohkem seda, et ma ei tee üldse midagi. Ma ütleks selle peale, et kõige suurem ebaõnnestumine on see, kui Sa ei proovi üldse. Igas halvas on ka hea. Iga halb saaks olla asendatud veel halvemaga. Isegi kui läheb halvasti, siis mõtle, kui hullusti oleks võinud minna ja alati saab hullemini.
Kristofer: No ma ütleks, et ma isiklikult kardan rohkem ebaõnnestumist. Kuigi ma tean, et suures plaanis see ei ole väga tähtis, peaasi on proovida, aga ma ikkagi kardan ebaõnnestumist. Ma väga ei hooli tegelikult teiste arvamustest, eesmärk on ikkagi asju teha enda jaoks, mitte teiste jaoks. See on lihtsalt boonus, kui Sa saad kiita või mingid võimalused avanevad tänu sellele. Ja üldiselt on ka sotsiaalmeedia selle koha pealt halb, sest see paneb Sind teistega võrdlema.
Kui Teil oleks aastaks piiramatud ressursid, siis mida prooviksite ära teha?
Emma Marie: Minu meelest on maailmas hetkel suurim probleem kliimasoojenemine, nii et kasutaksin neid ressursse selle peatamiseks. See teeks lõppkokkuvõttes meie kõigi elu paremaks.
Kristofer: Ma annaksin altkäemaksu poliitikutele, et saada poliitvõim enda kätte ning siis muudaksin inimeste arusaama maailmast ja kõik oleks hästi roheline, kõik säästaks loodust.
Emma Marie: Et nagu diktatuur, jah?
Kristofer: Diktatuur, kus mina olen võimul. Ma saaks teisi mõjutada, panna kõik väga hästi käituma, säästa maailma ja leida haiguste vastu ravi.
Emma Marie: Me Kristoferiga lükkaks ilmselt kogu raha haridusse.
Kas pigem eelistate töötada üksi või meeskonnas?
Emma Marie: Meeskonnas, sest et mulle ei meeldi vastutada asjade eest. Meeskond võtab vastutuse enda peale. Kõige meelsamini oleks ma tiimi kapten, ma ütleks, et see on mu lemmikroll.
Kristofer: Kui on head tiimikaaslased, siis meeskonnas. Kui on minust targemad, tublimad ja töökamad tiimikaaslased, siis ma alati eelistan tiimis töötada. Aga üldiselt mulle meeldib ka omada mingit otsustusvõimet, nii et sõltub väga inimestest. Ma ütleks, et ma olen üksinda palju efektiivsem, aga hea tiimiga on kõik võimalik.
Kas tunnete, et töötate saates pigem kiiresti või põhjalikult?
Emma Marie: Ma arvan, seal seda põhjalikku varianti ei ole, kõik tulebki hästi kiiresti ära teha, muidu kaotad lihtsalt.
Kristofer: Ma ütleks, et kõik kiirustasid seal ja jooksid natuke pead laiali otsas ringi.
Emma Marie: See kõik oli seal alati pigem pingutuse kui teadmiste peale.
Kas intelligents tähendab alati head otsustusvõimet?
Emma Marie: Ma ütleksin, et kui on tegemist ebanormaalselt targa inimesega, siis ta pigem teeb halbu otsuseid oma igapäevaelus. Keegi võib ju küll olla mega geenius, aga elus nii hästi ei lähe.
Kristofer: Ma ütleks, et intelligentse on väga palju erinevaid ka, nii et seda on väga raske öelda. Kui me räägime puhtalt IQ-st, siis see võib aidata, aga tihtipeale otsustes mängib rohkem rolli kogemus ja võib-olla ka teiste inimeste mõistmine. Kõik teevad lolle vigu ja õige otsus on üldse väga subjektiivne termin enamik olukordades, keegi ei oska seda niimoodi hinnata, kas see oli õige või vale.
Kui saaksid alustada saadet otsast peale, kas Sa teeksid seda ja kui Sa teeksid seda, siis mida Sa teeksid teisiti?
Emma Marie: Mina teeksin seda kindlasti ja oleksin kohe algusest peale enesekindlam, sest mul on tunne, et ma esimeses kahes saates lihtsalt lasin teistel endale pähe istuda, kuigi teadsin õiget lahenduskäiku, ning sellepärast kaotasime päris mitu korda. Umbes kolmandaks saateks õppisin seda vältima. Mu suhtumine saatesse minnes oli võtta rahulikult, sest ma olen kõige noorem ning kõik tundusid minust nii palju targemad, aga tegelikult ei mõjutanud see mind üldse nii palju. Kohapeal loeb see, kes suudab kõige paremini oma mõtteid väljendada ja enesekindlus mängib seejuures suurt rolli.
Kristofer: Mina alustaksin saadet kindlasti uuesti, sest ega väga hullemini minna ei saaks, ning läheneksin ülesannetele teistmoodi.
Kes on Teid enim mõjutanud õpetaja?
Kristofer: Kindlasti Helina Reino.
Emma Marie: Minu jaoks nii Helina Reino kui ka Katrin Rohumaa.