INTERVJUU Kätriin Varesega
Laurette Koller G1K
Rebekka Katariina Vihurila G3 K
Aestas 2025
Mis oli esimene asi, millele Sa täna hommikul mõtlesid?
Ma mõtlesin, et koolitee oli täpselt sama 10 aastat tagasi!
Kas mäletad sellest ajast ka midagi?
Muidugi mäletan, kõike mäletan! Kõige eredamalt on muidugi meeles Arg Pardi loomine – Karl (toimetus – Karl Vilhelm Valter) oli mu pinginaaber. Mäletan, kui Johannes (toimetus – Johannes Pihlak), Ronnu (toimetus – Harmo-Ron Kallaste) ja Karl otsustasid, et davai, teeme bändi. Nii lahe on vaadata, kui suureks see on läinud, me keegi ei osanud seda oodata. Muidugi me teadsime, et see on ülilahe, aga tore on näha, et nii paljud teised on samal meelel. See on äge mälestus – kõik bändiproovid, kus me istusime ja Karli demosid kuulasime, ning sigadused, millega me hakkama saime.
Osa Sinu igapäevasest rutiinist, milleta Sa lihtsalt ei saa?
Hommikuti ma hoian oma rutiini võimalikult praktilisena, et saaksin kaua magada. Pean iga öö saama vähemalt kaheksa tundi und. Kui see tähendab, et mul on kümme minutit, et ennast valmis panna, siis nii on. Kindel osa minu hommikutest on kindlasti matcha joomine!
Mida ootas elult 13-aastane Kätriin?
Ma olin täiesti kindel, et ma tahan minna Oxfordi või Harvardisse. Kavatsesin sinna katsed ka teha. Ma käisin Katrin Soika klassis, kes kutsus oma endiseid õpilasi meile rääkima. Üks neist õppis Harvardis ja kui me teda kuulasime, siis mul oli eesmärk kohe selge – ma tahan minna tippülikooli. Lõpuks ma ikkagi ei läinud ei UK-sse ega USA-sse, sest mulle meeldis Taani poliitsüsteem ja ühiskond rohkem.
Kuidas Sinu lapsepõlv ja kasvukeskkond mõjutasid seda, kes Sa täna oled?
Ma arvan, et väga palju mõjutas, eriti mu kodune olukord. Muidugi ka kool, eriti GAG. Meid õpetati mõtlema. Hakkasime tugevalt teadusesse uskuma ja küsima: ,,Miks?’’ Ma arvan, et GAG määras selle, milliseks ma sain ja millist elu ma elan, kus mu väärtused ja moraaliküsimused on.
Millal tundsid esimest korda edu?
Edu olen ma tundnud ja tunnen ikkagi alati, kui mul on eesmärk, mille ma täidan.
Kõige eredamat tunnet tekitab see täisring, mis on tekkinud tänu sellele, et saan käia noortele rääkimas. Kunagi käisid teised mulle rääkimas ja mina unistan tänu nendele ja nüüd teen mina seda sama. Need on hetked, kus ma saan aru, et wow, ma olengi vanemaks saanud ja elu on edasi liikunud. Iga päev seda ise märka, aga sellistel momentidel tuleb see välja ja see on üks väga lahe tunne.
Oma Instagrami sisu tutvustad bios kui ,,täiskasvanuks olemise kunsti’’. Mis hetkest alates Sa tundsid, et oled päriselt täiskasvanu? Kas Sinu jaoks on see kindla vanuse täitumine või mõni kindel verstapost elus?
Sellest ma sain aru, et kui 18 saan, siis mitte midagi ei muutu – ma olin suht pettunud.
Päriselt täiskasvanuna tundsin ma ennast siis, kui pidin hakkama tegema otsuseid. Isegi kui teised inimesed andsid nõu, siis mina pidin nende otsustega elama. Ivonne just meenutas mulle, kuidas ma direktori kabinetti astusin ja ütlesin, et lähen gümnaasiumisse VHK teatriklassi. Ma olin paduarmunud ja sellepärast läksin GAG-st ka ära, aga millegipärast olen ma nüüd ikka siin koolis loenguid andmas. See oli otsus, millega ma õppisin elama, aga tegelikult täna tagasi vaadates ma oleksin pigem GAG-i valinud.
,,Ma arvan, et GAG määras selle, milliseks
ma sain.’’
Oled praeguseks saanud eeskujuks nii mõnelegi. Aga kes on olnud Sinu eeskujud läbi aegade?
Kindlasti mu ema – see, kuidas ta on elust läbi tulnud ja pere eest seisnud on väga-väga suureks eeskujuks. Ja teiseks eeskujuks on mul 12- või 13aastasest saati olnud Michelle Obama. Mulle väga meeldib, kuidas ta elu analüüsib ja maailmast räägib.
Kuidas Sa jõudsid otsuseni kodumaalt lahkuda ja millal said aru, et see on õige valik?
Esimese idee ma saingi siis, kui Soika vanad õpilased tulid rääkima oma elust välismaal. Mõtlesin, et kui nemad juba nii sihikindlalt soovitavad, siis sellel peab olema mingi põhjus.
Siis ma võtsingi vastu otsuse ja õnneks mu elukaaslane tahtis ka välismaale kolida. Kui ta poleks soovinud, siis ma oleksin ikkagi läinud. Ma arvan, et sellised otsused tuleb teha kindlasti iseseisvalt. Ma olen selle otsusega väga-väga rahul. Ülikooli valimise puhul tasub ka sellele mõelda, sest sa panustad nii mitu aastat ühte riiki ja kui see koht sulle tegelikult ei meeldi, siis sa tuled ilmselt väga kiiresti tagasi ja ei võta maksimumi sellest perioodist.
Mis oli Sinu jaoks suurim üllatus teise riiki kolides?
Ma olin positiivselt üllatunud sellest, kuidas Taanis on erinev vaade elule. Nad väärtustavad moraalseid asju ja igapäevaseid väikseid hetki. Eestis väärtustatakse neid vähem ja fookus on pigem materiaalsetel asjadel ja jõukuse näitamisel. Samuti ei osanud ma arvata, kui oluline on linnaruum õnnelikkuse tasemele. Ma ei osanud seda varem märgata, kuidas hea disain toob ellu väga palju rõõmu!
Millega Sa siis tegelikult igapäevaselt tööna tegeled?
Ma disainin veebiplatvorme. Tähendab, kui mõni maailma suur energeetikafirma tahab osta endale tuuleparki, siis see digiplatvorm, kus nad selle tuuleturbiini tootjaga suhtlevad ja erinevaid dokumente või infot hangivad, on see veebiplatvorm, mida ma disainin. Väga tehniline töö. Ehk siis maailma energeetika sõltub veidi ka minust, mis on lahe tunne!
Mis viis Sind sotsiaalmeediani?
Ma hakkasin sotsiaalmeediat tegema juba siis, kui GAG-is õppisin. Mulle väga meeldis fotosid teha ja tegelesin tol hetkel ka modellindusega. Instagram oli siis nii uus asi ja ma lihtsalt proovisin. See oli üsna loomulik ja kuidagi jäin seda tegema. Kooliajal tehti selle üle palju nalja, kuid enam seda ei tee keegi ning pigem tuntakse huvi ja küsitakse, kuidas sinna jõudsin. Tavaliselt see nii on, kui soovid eristuda.
Modellinduse osas, mind scout’iti (kutsuti modelliagentuuri otse) tänavalt ning sealt hakkas edasi minema. Mind kutsuti isegi Milanosse, kuid olin ikkagi liiga lühike ja jäin reklaammodelliks. Lisaks tegin kooli kõrvalt turundust erinevatele Eesti moemajadele ning korraldasin ka Moelennukit, mis on üks moeüritus. Kui keegi noortest, kes hetkel loeb seda ning tahab seda üritust edasi korraldada, võib mulle julgelt kirjutada!
Kui teadlikult oled oma persoonibrändi üles ehitanud? Peamised märksõnad
Alguses mitte väga teadlikult, nüüd muidugi väga teadlikult. Mu enda persoonibränd on inspireerida noori unistama nii suurelt, kui nad oskavad ja siis veel suuremalt. Tegelikult on maailm väga väike ning on võimalik suuri asju teha, kui ise vaid tahad ning näed vaeva. See ongi nii-öelda minu missioon ning selle suunas ma ka liigun. Kooliajal üritasin mitte postitada mingisuguseid lollusi sotsiaalmeediasse, mis tulevikus võiks mind negatiivselt mõjutada. Ülle Salumäe palus mul seda öelda ning olen temaga nõus, et sotsiaalmeediasse ei tasu igast jama postitada.
Mis on hetkel Sinu suurim inspiratsiooniallikas?
Minu inspiratsiooniallikaks on kõik minu sõbrad ning minu abikaasa. Lisaks ka reisimine – mulle meeldib väga reisida, eriti nüüd, kui mul on selleks võimalused!
Mis on olnud Sinu suurim rahaline õppetund investeerimisel või rahaasjade planeerimisel?
Oleksin võinud alustada investeerimist palju varem – see on tegelikult nii lihtne. Inimesed on selle lihtsalt keeruliseks rääkinud. Iga kuu võib säästa veidi raha, osta kõige tavalisemaid indeksfonde ning ongi kõik. Ise arvasin, et peab aktsiaid ostma ning kauplema nendega, kuid see on palju-palju riskantsem. See ei ole investeerimissoovitus, see on lihtsalt see, mida mina teen.
Kuidas hoiad oma mõtteviisi rahaga tasakaalus – investeering vs nautimine vs teadlik tarbimine?
Kooliajal säästsin palju rohkem raha, kuna teenisin palju vähem. Säästsin selleks, et saaksingi iseendasse investeerida. Näiteks osta arvuti või tehnikat, mis aitab mul karjääris või oma hobides edasi liikuda. Nägin tõesti väga palju vaeva, aga nüüd viis aastat hiljem tagasi vaadates mõtlen, et tervis ja elu elamine on ka tähtsad. Olen nüüd teinud kallimaid investeeringuid just iseendasse, näiteks reis Jaapanisse. Elu peab nautima ka! Tuleb võtta aega ka enda jaoks – selles peitubki tasakaal! Alati tasub mõelda, kas väljaminekud toovad vaimselt või tööalaselt mingit kasu. Ei tasu panna raha materiaalsetesse asjadesse lihtsalt selleks, et kellelegi teisele muljet avaldada.
,,Mu enda persoonibränd on inspireerida noori unistama nii suurelt, kui nad oskavad ja siis veel suuremalt.’’
Mis on Sinu praegused eesmärgid lähitulevikuks?
Väikse saladusena võin öelda, et kirjutan hetkel raamatut… Muus osas keskendun sellele, et teha tööd veidi vähem ja nautida veidi rohkem. Olen viimased 10 aastat nii palju vaeva näinud, et soovin nüüd neid vilju ja argielu nautida.
Mõni hiljutine kultuurisoovitus Ausõna lugejatele.
Kindlasti käige palju teatris. Soovitan absoluutselt kõike Draamateatris, käisin ise hiljuti vaatamas ,,Rahamaad’’ ja ,,Ükskord Liibanonis’’. Soovitan väga ka raamatuid lugeda, see on number üks asi, mis on mind elus nii kaugele viinud. Lugemine teeb sinust päriselt huvitava inimese.
Mõte, millega sooviksid, et jääksid meie lugejatele meelde.
Unista nii suurelt, kui suudad ning siis unista veelgi suuremalt. Ära sea endale takistusi oma maailmavaadetega. Tegelikult on võimalik maailmas nii palju ägedaid asju teha. Tasub olla ambitsioonikas. Noorena on tegelikult aega, et kõiki neid asju ellu viia!