Intervjuu puhvetimüüa Sirjega

Saame tuttavaks: puhvetimüüja Sirje

Te olete siin töötanud septembrist saati, on mul õigus?

Jah.

Kus te enne olite töötanud?

Turvavaldkonnas.

Kuidas seni läinud on? Kuidas meeldib siin?

Kenasti on läinud, olen juba sisse elanud ja nüüd juba päris kenasti.

Kas töö ei muutu ühekülgseks? Mida te teete, kui kedagi ei ole letis tellimas?

Kui kedagi ei ole siin, siis ma panen kaupa välja, tellin kaupa, toon juurde – ega siin igavaks ja üksluiseks ei lähe, sest te (õpilased-toim) ju vahetate ja iga vahetund on erinevad õpilased. Ei, ükskõikseks küll veel ei ole läinud.

Teil on kooli üks tänuväärsemaid ameteid. Kui paljud tegelikult ütlevad „aitäh“?

Ikkagi kõik ütlevad „aitäh“. Lapsed on väga viisakad, ei saa midagi öelda. Tõesti kõik on väga viisakad.

Kuidas teile tundub, mis on kõige ostetumad tooted puhvetist?

Kõik oleneb täiesti päevast.  Šokolaadijäätised – need lähevad peale lõunat –  ja hommikuvõileivad.

Kas mõni kaup on ka, mida üldse ei osteta?

Mõni kaup seisab kaua ja, kui lapsed saavad aru, mis see on ja maitsevad, siis hakkab see ka minema.

Mida teile vabal ajal meeldib teha?

Ma jalutan väga palju, mul on koer ja ma jäin koeraga palju jalutamas. Käin ka teatris ja reisimas. Mitmekülgne on see vaba aeg mul.

Kas te reisite pigem Eestis või välismaal?

Ma eelistan ikka soojale maale minna – ma olen soojalembeline inimene.

Kas te Eesti Laulu jälgisite?

Jah, kusjuures jälgisin.

Kas mõni laul meeldis ka eriliselt?

Selle rootslase (Victor Crone’i-toim) oma.

Üldiselt, õhtuti, kas te pigem vaatate televiisorit või loete raamatut?

Pigem televiisorit. Siin ma ei kuule ju uudiseid ega midagi, siis ma tahan uudiseid kuulata.

Vabariigi aastapäev oli hiljuti. Kuidas te seda tähistasite?

Nagu iga aasta: käisime perega Toompeal, oli pidulaud – nagu kõik teised.